1.matkapäev: Aneto küla - 1800m - Cap de Llauset järv (2350m)

Sel hommikul lahkusime laagrist varem kui eelmistel päevadel. Kell oli kaheksa. Peale kahetunnist sõitu jõudsime Aneto küla juurde. Siin lahkus meist giid, et kuus päeva Hispaanias omapäi kolada. Ülejäänute meelekindlus pandi proovile järgmise karmi tõusuga mõne kilomeetri pikkusel teelõigul. Selle kõrval paistsid eelmise päeva üleelamised pisiasjana. Vaade muutus üha võimsamaks ja lõpuks kadus orupõhi täiesti silmist…

Sihtpunktiks oli suur lage plats 1800 meetri kõrgusel, kuhu oli materjale ladustatud. Siin algasid ettevalmistused matkaks: riiete ja jalatsite vahetus, koti pakkimine, toidu jagamine. Kõik see võttis aega ligi kaks tundi. Vahepeal saatsime teele jalgratturite rühma: Heli, Liili, Tõnu, Mati ja Peeter; ning kell 13.30 olime ka ise ronimiseks valmis. Tegime valmisolijatest pilti ja asusimegi teele. I grupp Heino juhtimisel: Heli, Mall, Siiri, Anne1, Laila, Priit, Reedik, Andrus, Ivo, Meelis – “Rebane”; läks kõige ees, Manni viisik: Mann, Ave, Diana, Tea, Madis; järgnes neile ja rivi lõpetasime meie koos ankrumehe Velloga .

Esimesed kilomeetrid kõndisime mööda kruusateed kuni Aicesa tunnelini. Tee läbi mäe lisas juba käidule ligi kaks kilomeetrit. Teiselpool mäge tervitas meid Llauset’ veehoidla, mille kaldal seisid autod ja kümmekond inimest pidas piknikku. Meie saime jõudu koguda poole kilomeetri pärast, kui olime veel kõrgust lisanud. Istusime maha kuskil 2200 meetri peal. Jagasime rühmasiseselt Isostari, halvaad, šokolaadi. Sel ajal möödus meie puhkepaigast igas vanuses matkajaid, kes seljakotiga, kes kepiga, kes koeraga. Meie tee jätkus neile vastupidises suunas.

Peale esimest järsemat tõusu peatusime hetkeks Bolornase järve lähedal. Edasi liikusime piki jõekallast. Nii saime vahepeal jõest vett võtta ja janu kustutada. Aegamisi sai mägirajal kõndimisest kividel ronimine. Ka rühmadevaheline vahemaa kasvas suuremaks.

Laagrisse jäime Cap de Llauset’ järve äärde 2350 meetri kõrgusele. Kell oli 17.45, kui viimased teelised pärale jõudsid. Kokku olime nelja tunniga maha käidud umbes 8 kilomeetrit. Õhtul käis osa meist järves ujumas, mõned matkasid ümbruskonnas ringi, ülejäänud lesisid nagu laisad loomad päikesepaistel. Kell kaheksa aga vajus päike mägede taha ja ilm muutus kohe külmaks, nii et lõkketuligi eriti ei soojendanud. Poolteise tunni pärast läks ka pimedaks ja ei jäänud muud üle, kui telki magama pugeda.