Esimesena on näha viimane sissekanne. Et kõik kenasti algusest alates läbi loetud saaks, siis selleks on paremas servas reisikiri päevade kaupa ära jagatud - klikka aga kenasti seal!

Friday, July 24, 1998

6.matkapäev: 2050m - 1442m - Benasque’ raviveed

Ikka veel ei sadanud vihma. Tuli märkida, et paremat ilma matkaks olnuks raske tahta. Päike paistis ja unised matkajad hakkasid alles kella üheksa ajal telkidest välja pugema.

10.30 olid esimesed juba sihtpunkti poole teele läinud. Meie rühmale anti edumaa, et kõik lõpetaks enam-vähem ühel ajal. Müttasime väikeste salkadena jõekohina saatel kõrgete puude vahel. Kuna vaatevälja peaaegu polnudki, tundus see tee lõputuna. Meile vastu rühkis mäkke inimesi kotiga ja kotita, koeraga ja koerata, üksi, perekonnaga, rühmaga. Paistis olevat nagu tavaline ajaviide. Kulus poolteist tundi ja kell 12.05 olime kõik õnnelikult all silla juures. Kõrgust oli vaid 1442 meetrit järele jäänud. Matk oli õnnestunud ja meeleolu viimase peal, kuid keha liiga juustune. Nii sihtisime mööda kruusateed paari kilomeetri kaugusele Senarta kämpingusse.

Kell sai üks. Järjekord pesusse oli pikk ja vesi muutus iga kasutaja järel üha jahedamaks. Kolmesaja hispaania peseeta eest sai matkatolm siiski maha sügatud. Kodust eesti sauna olnuks vaja, et end tõeliselt hästi tunda. Tervitasime kohalejõudnud bussirahvast ja giidi. Viimane oli küüti saanud kohalikult politseilt.

Kuna kämpingu dušš oli, nagu ta oli, ilm kuumas ja “graafika” naiste jalgadel tahtis leevendamist, siis nõudis rahvas Benasque’ ravivete külastamist. Viimane asus kõrgel mäenõlval ja sinna viis kitsas mägitee. Viimases kurvis tekkiski ekstreemne situatsioon: esimese korraga ei võtnud buss kurvi välja ja tagurdas kuristiku suunas, kuni kündis asfalti sisse. Lisaks viis teeäärne kivi keskmise bussiukse hinge puruks. Bussis tekkis kerge paanika ja rahvas ruttas välja. Kõik lõppes seekord õnnelikult.

Ravivetel läks aega umbkaudu kaks tundi. 70 protsenti seltskonnast käis 500 peseeta eest basseinis ujumas või nautis suurema summa eest rooma sauna. Joodi õlut, maitsti võileiba kohaliku singiga, mängiti piljardit. Ülejäänud seltskond ei tahtnud raha kulutada ja nautis vaba olemist. Kui ravivete võimalused olid ammendatud, jätkasime teekonda.

Järgnes rodu kilomeetreid Hispaania maastikel mägedest lauskmaani. Bussis läks veini ja õlle joomiseks ning juustu söömiseks. See tõi kaasa ülevoolava rõõmu, laulu ja tantsu. Melu vaibus alles ööbimiskohas pilkases pimeduses koperdades. Magasime öö mingis istanduses puude all sõnnikuhaisu sees. Vahet pole ju! Väiksem osa seltskonda puges telkidesse, teine osa magas lageda taeva all.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home