5.matkapäev: Creguena (2930m) - Creguena järv (2630m) - 2050m

Hommik oli taas rõõmus ja päikest täis, kuigi rahvas loiuvõitu. Eks oli mõnda aega seda füüsist juba proovitud ja matkakulminatsioon ka selja taga! Nii loobusid viimase kuru alistamisest neli meie rühma liiget: Jana, mõlemad Lenad ja Olavi veel lahkusid Meelis ja veidi tõbine Madis , kolme rühma peale kokku kuus inimest, kes suundusid omapäi otseteed alla orgu bussi juurde. Kell 10.30 jätkasid ülejäänud matka. Kõndisime ümber järve ja alustasime tõusu Creguena ahelikule. Kargasime jälle kividel ja otsisime variseval kiviklibul kindlamat jalgealust. Kell 12.00 olime kurul 2930 meetri kõrgusel. See oli viimane kord olla nii kõrgel meie kuuepäevasel teekonnal.

Peale puhkust ja enese turgutamist šokolaadi abil laskusime alla Creguena järve kaldale. Möödus kaks tundi ja olime kaotanud kõrgust ligi 300 meetrit. Päike küpsetas, rahvas peesitas, kangemad uurisid selge veega järve põhja. See oli tohutult selge veega järv – lausa ennenägematu. Lõunasöögi jagamine tõi rühma jälle supipaja juurde kokku.

Peale lõunat jätkus rännak kividel. Kilomeeter kadus kiiresti. Lõpuks jõudsime maha märgitud matkarajale ja edasi läks tee ainult allapoole. Suunanäitajaks sai Creguena jõgi. Kividelt sattusime kõigepealt kuivanud rohu vööndisse, seejärel okaspuumetsa ja lõpuks segametsa. Maapind muutus liivaseks. Ronisime murtud puude alt läbi, tallasime pikalt mööda looduslikku puujuurtest moodustunud “treppi”.

Laagri panime üles jõe äärde põõsastesse 2050 meetri kõrgusele. Peale tavalist rühmadesisest õhtusööki tegime koos veel lõket, küpsetasime vorsti, laulsime. Ka sääsed aitasid kaasa. Lõpuks ajasid pimedus ja väsimus meid telkidesse. Tea ja Indrek otsustasid väljas magada ja sääskedega võidelda – kes öösel nii väga tüütama ei tulnudki.

Samal ajal nautisid kuus loobujat väikelinnas Benasque’s pakutut. Vestlesid kohalike “pedrodega” neile mõistmatus inglise keeles ja panid kesklinnas telkimisega korravalvurite närvid proovile.